Lisasin plugina Google XML Sitemaps, mis genereeris minu lehele sitemap’i (localhost’ga saab ligi).
Panin google otsingusse “autode varuosad” ja üheksandalt lehelt leidsin Optimus Tuning.
Valisin välja 2 e-poodi, mille kasutustingimused läbi lugesin. Nendeks kaheks poeks osutusid Arvutitark ja Klick.
Arvutitarga müügitingimuste puhul ma midagi vastuolulist ei pannud tähele. Ilmselt kõige suurem asi, mille üle nuriseda, on mõned trükivead siin-seal. Müügitingimustes käsitleti kõige tähtsamaid teemasid nagu nt. isikuandmete konfidentsiaalsus, toote ostmine/tagastamine, kaebuste esitamine jne. Klick’i puhul ka midagi vastuolulist ei näinud.
Minu, kui kasutaja jaoks on müügilepingu tingimused üsnagi tähtsad. Kuigi ei ole nendega veel kokku puutunud, näib, et nende läbi lugemine kulub ära, kui toode on vaja tagastada, või sellega on mõni muu probleem. Eelistaksin Klick’i müügilepingut just kirjastiili poolest. Suureks plussiks nende puhul on suur peatükkide arv, mis näitab seda, et kõik asjad on võrdlemisi üksikasjalikult lahti kirjutatud. Erinevate osade üles leidmine on tunduvalt lihtsam. Arvutitarga puhul pidi teksti seest vajalikku infot otsima ja mõni koht tekitas segadust.
Kasutatud materjal:
Arvutitark. (kuupäev puudub). E-kaubanduse müügitingimused. Loetud aadressil https://arvutitark.ee/est/InfoE-kaubanduse-muugitingimused
Klick. (5. november 2015). Kasutustingimused – eraklient. Loetud aadressil https://www.klick.ee/tingimused-eraklient/
CMS, mille paigaldasin on WordPress, nagu pildi pealt näha. Algselt oli plaanis panna Drupal aga selle juhend oli liiga pikk ja tundus tüütu, WordPressi juhend oli lühike ja lubati, et saab 5 minutiga tehtud.
CMS’i failid sain kätte siit, ja avaleht asub siin. Kuigi eelmine link on localhostiga, kui keegi on greeny serveris otse sees siis peaks ilmselt töötama järgnev link. Aadress peaks olema minu mäletamist mööda õige, pole ammu läbi greeny serveri otse kuhugi läinud. Palun heldemat karistust kui lingi valesti kirjutasin.
Paigaldamise enda jaoks kasutasin õpetust, mis on kättesaadav WordPress’i enda kodulehel, kuhu jõuab ilusti ka allalaadimise lehelt (Codex, kuupäev puudub). Peale seda oli vaja jamada turvalisusega, mis oli omaette tüütus. Piirasin admini kaustale ligipääsu parooliga. Midagi otseselt rasket seal polnud, aga õige path‘i leidmine õigete failideni vajas natuke nuputamist. Selle jaoks leidsin ka toreda juhendi olympus lehelt (OlympusNet, 2016).
Kasutatud materjalid:
Codex. (kuupäev puudub). Installing WordPress. Loetud aadressil https://codex.wordpress.org/Installing_WordPress
OlympusNet. (2016, 4. jaanuar). Domain Website Password Protected Directory. Loetud aadressil https://www.olympus.net/help-center/domain-administration/domain-administration-website/domain-password-protected-directory
Kaks sisuhaldussüsteemi, mille vahel ilmselt kõige enam valitakse on WordPress ja Drupal. Mis siis nende kasuks räägib ja kumb parem on?
Alustame WordPressiga ja ilmselt selle kõige suurem pluss on selle kasutajasõbralikkus. WordPressiga on väga lihtne alustada, mõni minut ja blogi on püsti. Lihtsuse all saab ilmselt ka ära mainida suure hulga kasutajaid, mis tähendab, et lahenduste leidmine peaks olema üpris lihtne. Ei ütle, et Drupal’il on väike hulk kasutajaid, kasutajaid on ka Drupalil palju, lihtsalt mitte nii palju kui WordPressil. Kuigi lahendusi leiab ka Drupali puhul. (Barron, 2015)
Samuti on WordPressi jaoks palju pluginaid, millega oma veebisaiti kujundada. Drupalil on ka pluginaid, kuid mitte nii palju kui WordPressil ja lisaks on enamus ka tasulised. Muidugi kui osata Drupaliga piisavalt hästi ümber käia, saab luua midagi väga huvitavat ja unikaalset, midagi mida ehk WordPressi pluginaga ei saa. Probleem on muidugi Drupali oskustes. Drupal ei ole just kõige sõbralikum ja võrdlemisi keeruline, tänu sellele ei viitsita väga ise midagi Drupaliga teha, lihtsam on võtta tasuta plugin ja kasutada WordPressi. (Barron, 2015)
Liigume edasi Drupali juurde. Suurim pluss Drupali puhul on kindlasti turvalisus. Valge maja leht ja muud valitsuste leheküljed on ehitatud üles Drupaliga ja ega nad Drupalit ei võtnud selle kasutajasõbralikkuse eest. Turvalisuse kasuks räägib ka see, et WordPress laseb uuendusi välja iga 3-4 kuu tagant, vahest isegi tihemini. Mis tähendab seda, et on jälle vaja mingi turvaauk ära parandada. Drupal laseb harvemini uuendusi välja, mis näitab seda, et turvaauke pole ja midagi pole vaja parandada. Probleem WordPressiga on see, et pluginate hulk on üüratult suur ja nendest leiab turvaauke küll. (WordPress vs Drupal, kuupäev puudub)
Viimase pluss punktina Drupali jaoks (et ilusti tasakaalus hoida seda arutlust) on lehtede arv, millega Drupal saab hakkama. Kuna WordPress loodi algselt blogide jaoks, ei ole see mõeldud lehtede jaoks, kus on tihe liiklus ja palju sisu. Drupal aga suudab ülal hoida ühte lehte või midagi kus on tuhandeid lehte ja samuti ka suur liiklus. Kui arvesse võtta ka WordPressi turvaaukude arv, on ilmselt hea et ta ei suuda tegeleda suure hulga lehtedega. (Barron, 2015)
Kokkuvõtteks nii palju, et sisuhaldussüsteemi valik oleneb peamiselt sellest, mille jaoks seda parajasti vaja on. Kui on vaja üleval hoida lihtsat blogi, sobib WordPress hästi. Kui on vaja ülal pidada paljusid lehti või kui on vaja palju turvalisust, sobib Drupal paremini. Pikemas perspektiivis arendaja enda jaoks kulub Drupal ilmselt ära. Kui selle ehitusest aru saada on hiljem ilmselt endal ka huvitavam.
Materjal:
Bigtuna interactive. (kuupäev puudub). WordPress vs Drupal. Loetud aadressil https://www.bigtunainteractive.com/wordpress-vs-drupal
Barron, B. (2015, 7. aprill). WordPress vs. Drupal: Choosing Between Two Platforms. Loetud aadressil https://www.elegantthemes.com/blog/resources/wordpress-vs-drupal
2.kodutöö teemaks valisin “Analüüsi ühte veebilehe loomise/muutmise (redesign) lugu. Kuidas üks ettevõte oma veebi muutis, mida täpsemalt ja miks uuendati, millega arvestati? Mis tänapäeva trendid?” Gümnaasiumi ajal sai tehtud sõpradega õpilasfirma, mis on nüüdseks edasi arenenud MTÜ’ks ja lähiajal aitasin ühel sõbral teha meie firma jaoks uut veebilehte. Analüüsi teen siis just uue ja vana veebilehe kohta.
Vana veebileht sai algselt tehtud minu mäletamist mööda aastal 2011, mitte keegi meist suurt midagi programmeerimisest ei teadnud ja seega oli vaja leida viis, kuidas teha veebileht, ilma ise midagi programmeerimata. Website builder on selle jaoks ideaalne. Esimene veebileht meie firma jaoks nägi välja selline: 
Link vanale veebilehele.
Kuna mina ja veel üks firma liige õpime mõlemad programmeerimist, tundus hea idee olevat, kui me teeks uue veebilehe firmale. Vajadus uue lehe jaoks oli olemas juba tükk aega, sest kujundus ja sisu on aegunud. Lisaks on uued projektid välja tulnud, mida pole vanal lehel kuskil mainitud.
Mida tahtsime, et uus veebileht teeks? Enamasti tahtsime, et uus veebileht näeks parem välja, kui vana. Samuti oli vaja infot uuendada, kuigi uut infot polnud just kõige rohkem. Suurim eesmärk oli siiski kujundust muuta. Saatsime üksteisele erinevaid jooniseid, mis olid paint’is tehtud ja suurepärase kvaliteediga ning lõpuks leidsime huvitava disaini, mille sarnaseid oli ka internetis leida, juhuks kui oleks abi või ideid vaja.
Paari kuu jooksul hakkasime vaikselt veebilehe kallal töötama. Meie vanast veebilehest oli saanud one pager, mis näeb palju parem ja modernsem välja kui meie vana veebileht. Funktsionaalsus jäi enamjaolt samaks. Veebileht on hetkel veel küll tegemisel, natukene viimistlemist ta vajab, kuid enamjaolt ta on valmis. Link uuele lehele.
Suurem ettevõte ilmselt telliks endale uue veebilehe, mis läheks kulukaks (olenevalt funktsionaalsusest jne). Uut veebilehte me tellima ei pidanud, saime odavamalt ja lisaks ka sellele, oli uue veebilehe loomine heaks kogemuseks.
Enda 1.kodutöö teemaks valisin teema “Kuidas ise serverit püsti panna, kui palju võtab see elektrit, mis oleks selle eelised/puudused? Milline peab olema internetiühendus?”. Endal pole sellega siiamaani mingit tegemist olnud, kuid arvan, et tulevikus võib see kasuks tulla.
Enne serveri püsti panekut tuleks otsustada mille jaoks serverit vaja läheb. Kui serverit on enda ühe isikliku lehe jaoks vaja, siis pole kõige võimsamaid asju vaja, eriti veel siis kui sa ei plaani seda lehte laiendada ja kui tal palju liiklust parajasti pole. Kui aga ehitada server enda firmale tuleb selle ehitamisel arvesse võtta ka firma tulevast laienemist (eeldusel, et tulevikus on plaanis laieneda). Selle all pean silmas näiteks rohkem liiklust lehekülgedel (kui on näiteks tegemist e-poega) ja samuti ka rohkemate lehtede loomist kui on vaja.
Kõige odavam ja lihtsam oleks ilmselt teha server enda vana lauaarvuti peal. Probleem aga vanade masinatega on see, et nende peale ei saa tihti loota ja nad võivad mingi hetk otsad anda. Lisaks sellele võivad nad palju müra tekitada, mis ei ole just kõige meeldivam, arvestades seda, et server töötab ööpäev läbi. Samuti võib tekkida vajadus vana masinat uuendada ja talle rohkem mälu osta. Kulukaks muutub see siis, kui sa pead enamuse või kõik jupid välja vahetama uute vastu, sellisel juhul tasuks ilmselt mõelda serveri ostmise peale ja hindu võrrelda. Samuti tuleb ise enda serveri eest hoolt kanda, kui osta endale server kuskilt mujalt, saad teisi süüdistada, kui server maas ja e-pood ei tööta.
Kui enda server on ehitatud on vaja mõelda ka selle asukohale, kus seda hoida. Radika juurde ja päikese kätte seda seisma panna ei ole just kõige targem tegu, samuti on halb koht akna all, kuna serverile ei meeldi ka tolm. Ka väikeloomadest tuleks see eemal hoida, kuna neile meeldib juhtmeid närida. Kapp tundub hea koht olevat, aga siis jälle tuleb kindlaks teha, et seal on piisav hulk õhuvoolu. Natuke limiteeriv faktor on pistik seinas, kuna serveril on ikkagi voolu vaja, peaks ta olema kuskil pistiku lähedal.
Nagu eespool sai mainitud, on serveril voolu vaja ja samuti loeb ka internetiühendus enda serveri ehitamisel. 2010 aasta andmetel kulutasid serverid ja jahutus 1.1-1.5% voolust üle maailma ja 1.7-2.2% Ameerikas. Ilmselt tänaseks on see arv tõusnud. Internetiühendus oleneb liiklusest lehel. Kui on väike leht, kus palju liiklust pole siis saab ilmselt 30/30 mbit kiirusega hakkama. Kui on aga leht korraliku suurusega firma jaoks, kus lehtedel on liiklus võrdlemisi tihe, läheb vaja kiiremat internetti, umbes 100/100 mbit peaks piisama.
Serveri eelisteks seega oleks selle odavus. Jällegi tuleb mainida, et serveri odavus sõltub paljudest asjadest, kuid saab läbi odava serveriga kui väga vaja. Samuti kui server ise püsti panna on pidev kontroll kõige üle, mis sealt serverist läbi käib(nt andmed). Ning kui server on vaja maha võtta korraks näiteks mingiks uuenduseks, saad selle uuenduse aja määrata vastavalt enda graafikule.
Negatiivse poolena saab kohe välja tuua aja- ja rahakulu. Enda serveri ehitamine ei pea väga palju raha maksma, aga kui seda uuendada teatud aja tagant soovi või sunni pärast, läheb selle pealt jälle raha serveri jaoks. Ajakulu ei pruugi olla kõige suurem serveri ehitamisel, kuid serveri haldamine kulutab üsna palju aega. Ning kui ei ole suuremaid kokkupuuteid serveri ehitamise ja haldamisega, võivad tekkida probleemid, millele lahendust ei tea, ning sellele lahenduse otsimine võtab jälle aega ja raha.
Kasutatud materjal:
toomastlu 